Faehlmanni-Tobiase-Kollase tänavate uus liikluskorraldus on viimaks enam-vähem paika saanud (kuidas kõik algas, kirjutas Martin ühes juunikuises uudiskirjas). See annab hea võimaluse tagasivaateks. Ühtepidi on kogu protsess meie endi jaoks Elavas Tänavas oluline õppimiskoht reaalsete linnaruumi muudatuste algatamisel ja läbiviimisel. Teisalt andis see lähivaate Tallinna linnavalitsuse ja transpordiameti igapäeva protsessidesse.
Seega - oleme olulise kogemuse võrra rikkamad, saime pisut rohkem aimu sellest, miks ka head algatused alati kvaliteetse lõpplahenduseni ei jõua ning seda kogemust nüüd uudiskirjas teiega jagamegi.
See protsess ei lõppe meie jaoks siin. Praeguseks on paika saanud vaid liiklusskeem ning edasi on vaja teostada haljastus ja linnaruumi arendamine, näiteks pingid, pinksilauad ja muud elemendid. Oluline on ka lisada, et Elav Tänav oli projektis muutuse algataja rollis, projektijuhtimine ja eelarve on olnud täies mahus Tallinna Linnavalitsuse korraldada.
1
Aprill ja mai. Probleemide kaardistamine ja ettepaneku vormistamine
Esimese sammuna kaardistas Martin koos naabritega ära tänavaruumi peamised probleemid - kvartal jalutati läbi, tehti fotod ja pandi kirja peamised murekohad.
Seejärel kaasati Tõnis, kellega koos murekohad üle vaadati ning kes tänapäevase linnaruumi planeerimise juhendite baasilt joonistas esmase lahenduse, millega linnale ettepanekut tutvustama minna. Heaks alusmaterjaliks oli NACTO Global Street Design Guide - lihtsalt loetav praktiline juhendmaterjal igale tänavaruumi huvilisele ja planeerijale. Eesti tänavate jaoks nii head käsiraamatut hetkel ei ole, kuid loodetavasti koostatakse uus linnatänavate standard samas vaimus. Meie igal juhul hoiame kätt pulsil.
Tõnise pakutud lahendusega oli soov luua kiire ehk nö taktikaline lahendus ehk lihtsate vahenditega, ilma asfalti ja äärekivisid panemata linnaruumi kvaliteeti tõsta. Lähtuti eesmärgist luua piirkonnas kehtivat 30 km/piirkiirust toetav tänavaruum, mis ei võimaldaks liigset kiirustamist ning muudaks autodele lõikamised läbi väikeste tänavate ebamugavaks, annaks juurde ruumi jalakäijatele ning laiendaks piirkonna kohvikute tegutsemisruumi. Muudatuste lähteülesande kohaselt pidi parkimiskohtade arv jääma samaks.
Lahendus ei käsitlenud kasutatavat inventari, sest valitud taktikalisest lähenemisest lähtuvalt oli soov vältida selleks eraldi hanke korraldamist ning lahenduse elluviimine oli mõeldud juba olemasoleva inventariga.
Kuigi tegemist on nö kohaliku algatusega Tobiase tänava elanike poolt, kes osade naabrite ja kohvikutega lahenduse läbi arutasid, siis järgmiseks korraks paneme kõrva taha, et sisendit küsida ja arutelu korraldada oleks saanud veelgi laiemalt.
2
Juuni algus. Poliitiline otsus lahendus ära teha
Meie välja pakutud lahendus haakub küll Tallinna strateegiliste eesmärkidega, kuid mitte tegelike praktikatega tänavate planeerimisel, mistõttu otsustasime lahenduse elluviimiseks otsida kõigepealt poliitilist toetust. Valdkonna eest vastutavale abilinnapea Novikovile projekti tutvustades said Martin ja Tõnis ootamatult positiivse vastuse - abilinnapea on isegi selle piirkonna paremini lahendamise peale mõelnud, aga seni on asi toppama jäänud konkreetse lahenduse väljatöötamise detailidesse. Väga hea, et eskiislahendus olemas - paneme töösse.
Lähenevad valimised mängivad kindlasti oma rolli ning konkreetsed tänavad on väikesed ja kvartalisisesed, kuid siiski on oluline, et linnavalitsus on valmis kaasa tulema tavapraktikas nii erinevatel alustel lahendatud projektiga. See annab lootust, et poliitilisel tasandil on ehk ka arusaamine tänapäevasemast linnaruumist tasapisi muutumas.
3
Juuni teine pool. Projekti tehniline kooskõlastamine
Ümberkujundamise aluseks olev projekt on koostatud linnavalitsuse aluskaartidele ja kooskõlas linnatänavate standardiga. Kuid et lähtekoht selle koostamisel on tavapäratu – fookuses on Tallinna arengustrateegiast lähtuvalt jalakäija ja ratturi liikumisruum ning alles seejärel ruum autodele – võis tehniliste detailide kooskõlastamisel oodata maailmade põrkumist. Mis esialgu juhtuski.
Esialgse transpordiameti tagasiside põhjal tundus lahenduse elluviimine võimatu. Pöörderaadiused sobivat vaid sõiduautodele ning prügiautod manööverdama ei mahu, joonisele kantu ei ühti olemasoleva liikluslahendusega jne.
Kuid probleeme järjepanu analüüsides ja kohapeal linnaruumis kitsaskohti läbi arutades sai selgeks, et kuigi üht-teist tuleb projektis tõesti kohandada, siis sõitma mahuvad seal nii sõidu, kui prügi- ja päästeautod. Muudatuste lähteülesandes pidi parkimiskohtade arv jääma samaks, liialt laiad sõidurajad joonistati kitsamaks ja üldine liiklusvoog rahulikumaks. Tahame tunnustada konkreetselt projektiga tegelenud transpordiameti ametnikku Paavo Germanit, kes eesmärgiga kaasa mõtles ja oli parimate lahenduste leidmiseks igati koostöövalmis.
4
Juuli. Projekti elluviimine Tallinna transpordiameti poolt
Tänavate joonimise, liiklusmärkide ja pollarite paigaldamisega ei tegele transpordiamet ise, vaid see tellitakse allhankena sisse erinevatelt ettevõtetelt. Töö peaks olema lihtne - ettevõte saab joonised ning teostab need lähtuvalt kokkulepitule. Üsna ootamatult aga siin just probleemid algasidki.
7. juulil läksid tööd käima ja ülemisel fotol on näha esmane esmane eelmärgistus, mille Tõnis koos transpordiameti töötajatega ka üle vaatas.
Kuid käima läinud tööd jäid ootamatult poolikuks. Ööl vastu 16. juulit toimus esimene joonimine, kuid vaid osaliselt ning mitte lähtuvalt joonistest: planeeritud uued parkimiskohad jäid tänavatele märkimata, pollarid paigaldati vaid osaliselt ja samuti mitte lähtuvalt joonistest ning liiklusmärgid olid vastuolulised. Allpool olevad 16. juuli tehtud fotod on kõrvutatud väljavõtetega tööde aluseks olevast projektist.
Kui selline olukord oli juba nädala kestnud ning telefonivestlused puuduste kõrvaldamiseks mingit tulemust ei andnud, siis tegime kõigist puudustest linnavalitsusele omapoolse fotodega kokkuvõtte ja palusime seada konkreetse tähtaja, millal muudatused terviklikult ellu viiakse.
Tasapisi hakkasid selgemaks saama ka tekkinud probleemi tagamaad. Linnavalitsuse poolt projektiga tegelenud tranpordiameti ametnik Paavo German oli vahepeal puhkusele läinud ning selgus, et ameti juhtivspetsialist Talvo Rüütelmaa oli otsustanud projekti omatahtsi täiendada. Vahest kõige kurioossem täiendus oli jalakäijate ala sisse tekkinud ning juba ka maha joonitud sebra.
Rüütelmaa põhjendas selle mahajoonimist vajadusega suurendada jalakäijate turvalisust. Samas puudus transpordiametil tehtavate tööde osas täielikult järelevalve ning hoolimata korduvatest tähelepanujuhtimistest liiklusohtlikele olukordadele, projektist kõrvalekaldumistele püsis ohtlik ja poolik olukord üle kolme nädala.
5. augustil õnnestus lõpuks osapooltega rohkearvuliselt kohapeal kokku saada: Elava Tänava poolt osalesid kohtumisel Tõnis ja Martin, linnavalitsusest Andrei Novikov ning Tallinna transpordiametist Andres Harjo, Talvo Rüütelmaa ja Paavo German, lisaks esindajad Keskkonna- ja Kommunaalametist. Kohtumisel vaadati üle puudused, lepiti kokku lahendustes ning tähtajas - liiklusskeemi uuendamine peab olema lõpetatud 12. augustiks.
Hoolimata suurest delegatsioonist täienes ka selle kohtumise järgselt tänavaruum omatahtsi pollarite ja imelike joontega, mis ei vastanud ei joonistele, tehtud kokkulepetele ega tervele mõistusele. Sellel 8. augustil tehtud fotol on näha, kuidas jalakäijate ruumi eraldamiseks mõeldud pollarid on paigaldatud keset jalakäijatele loodud ruumi. See puudus õnneks sai kiirelt parandatud.
Praeguseks on tööd seal maal, et enam-vähem on teostatud uus liiklusskeem, aga isegi alustatud ei ole veel haljastuse ja linnaruumi arendamisega, näiteks pinkide, pinksilaudade ja teiste linnaruumi elavdavate elementide lisamisega. See võiks ideaalis sündida koostöös kommunaalameti, piirkonna kohvikute, kohalike ühistute ja Kadrioru kogukonnaaiaga.
5
August. Kokkuvõte
Kõigepealt on meil väga hea meel, et Tallinnas on lõpuks loodud pretsedent, kuidas asfalti panemata tänavaruumi proportsioone muuta ning luua jalakäijasõbralikum ja rahulikuma liiklusega kvartal. Loodetavasti on see alles esimene näide Tallinna paljude tänavate ja kvartalite hulgas. Hea meel on ka selle üle, et tundub, et poliitiline tasand hakkab tasapisi mõistma vajadust kaasaegse linnaruumi järele.
Kogu protsessile tagasi vaadates tundub, et kõige nõrgem lüli kogu ettevõtmises on transpordiamet ühelt poolt tööde tellijana, suutmata tagada, et kokku lepitud lahendused tegelikult ka vastavalt projektile ellu viiakse. Aga midagi imelikku on ka selles juhtimisprotsessis, kus kooskõlastatud projektid tehakse viimasel minutil ning teiste osapooltega kooskõlastamata ümber.
Tundub, et see ei ole iseloomulik ainult Faehlmanni-Tobiase-Kollase kvartali projektile, vaid sama probleem on ilmnenud ka mitme teise ettevõtmise puhul. Viimati näiteks Tallinna enda projekti, Vana-Kalamaja tänava ümberkorraldamisega, kus peale aastaid kestnud projekteerimist ja kooskõlastamisi jõudis transpordiamet ehitusloa protsessis järelduseni, et projektis ilmneb põhimõttelisi puudusi ja nemad seda siiski kooskõlastada ei saa. Või Tallinna kiirete rattateede projekt, mis pole ikka veel planeeritud mahus linnatänavatele jõudnud.
Kokkuvõttes näeme, et kohalike elanike soovil on võimalik linnaruumi tänapäevasemaks muuta. Vaja on pealehakkamist, arhitekti kaasamist, erinevate osapooltega kooskõlastamist ja linnavalitsuses õigete inimestega kontakti leidmist. Meie projekti kogemusest lähtuvalt on oluline algset ideed ja eesmärke laiemalt piirkonna elanikele tutvustada, linnavalitsusega suheldes paluda läbipaistvust nii kooskõlastuste, ajakava kui ka haljastuse aspektidest. Tööde teostamise etapis linnavalitsusega dialoogis pidevalt järelvalvet teostada ja proovida lahendused teostada võimalikult kuluefektiivselt.
Loodame, et meie kogemus aitab järgmisi linnaruumi muutusi ellu viia sujuvamalt.
Kommentaarid ▪ 4